{"id":4678,"global_id":"www.doktorikool.ee\/en?id=4678","global_id_lineage":["www.doktorikool.ee\/en?id=4678"],"author":"1","status":"publish","date":"2026-03-18 08:17:36","date_utc":"2026-03-18 06:17:36","modified":"2026-03-20 09:27:14","modified_utc":"2026-03-20 07:27:14","url":"https:\/\/www.doktorikool.ee\/en\/uritused\/avalik-loeng-euroopa-kaitse-kolm-dilemma\/","rest_url":"https:\/\/www.doktorikool.ee\/en\/wp-json\/tribe\/events\/v1\/events\/4678","title":"Avalik\u00a0loeng\u00a0\u201cEuroopa\u00a0kaitse\u00a0kolm\u00a0dilemmat\u201d\u00a0","description":"
\n\t

\n\t\t\n\t\t\t\t\t<\/span>\n\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t \t\t\t<\/span>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\n\t\t\t<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\ud83d\udccd Lossi 36-306\u00a0<\/strong>ja veebis<\/span><\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Loeng toimub inglise keeles.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Osalema on oodatud k\u00f5ik huvilised k\u00f5ikidest valdkondadest!<\/p>\n\n\n\n

Praeguses geopoliitilises olukorras valitseb laialdane \u00fcksmeel, et Euroopa peab saavutama suurema s\u00f5jalise autonoomia, mida omakorda seostatakse sageli n\u00f5udmistega Euroopa Liidu kaitsev\u00f5imekuse edasiarendamiseks. Selles loengus keskendun kolmele dilemmale, mis neid arenguid m\u00f5jutavad, kuid mida avalikus arutelus sageli eiratakse. Esiteks normatiivne dilemma, mis osundab pingele ELi kui s\u00f5jalise toimija ja Euroopa integratsiooni eetika vahel, mille keskmes on territoriaalse suver\u00e4\u00e4nsuse \u00fcmberkujundamine.
Teiseks institutsionaalne dilemma, mis tuleneb vajadusest luua t\u00f5husamaid organisatsioonilisi struktuure ning ELi institutsioonide ajaloolisest kujunemisest. Kolmandaks poliitiline dilemma, mis puudutab vastuolu \u00fchelt poolt suurema autonoomia n\u00f5udmise vahel, et seista vastu parempopulismile ja autokraatiatele, ning teiselt poolt samade tendentside t\u00f5usu eiramise vahel paljudes ELi liikmesriikides. Nende t\u00e4helepanekute alusel v\u00e4idan, et Euroopa Liit ei ole Euroopa kaitsev\u00f5ime edasiseks \u00fclesehitamiseks sobiv vahend; et esimene samm autonoomia suunas on olemasolevate s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaluste t\u00f5husam kasutamine; ning et heidutuse oluliseks osaks on \u00fchine arusaam sellest, mida t\u00e4hendab \u201eEuroopa\u201c. <\/p>\n\n\n\n

Loengut peab professor Thomas Diez<\/strong>, T\u00fcbingeni \u00dclikool (Saksamaa). Ta on politoloogia ja rahvusvaheliste suhete professor T\u00fcbingeni \u00dclikoolis. Ta on arvukate teadust\u00f6\u00f6de autor nii rahvusvaheliste suhete teooria, Euroopa ja Euroopa Liidu uuringute kui ka konfliktiuuringute vallas. Ta on andnud olulise panuse Euroopa Liidu kui normatiivse j\u00f5u teemalisse debatti. <\/p>\n\n\n\n

Avalikku loengut modereerib Euroopa \u00f5pingute kaasprofessor Stefano Braghiroli<\/strong>, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.<\/p>\n\n\n\n

Zoomi detailid: Meeting ID: 963 3039 3418, Passcode: 180749<\/a><\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimuste korral palume p\u00f6\u00f6rduda Kristel Vits poole (kristel.vits@ut.ee<\/span><\/a>), Johan Skytte poliitikauuringute instituut.<\/p>\n\n\n\n

Eesti doktorikooli sotsiaalteaduste haru.<\/p>\n\n\n\t

\n\t\t
\n\t\t\t