
Tartu Ülikooli eestvedamisel toimub teine Eesti doktorikooli karjäärikonverents, kuhu on oodatud kõik Eesti doktorandid, magistrandid, juhendajad, doktoriõppe korraldajad ja teised huvilised.
Konverents toimub 11. veebruaril 2025 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses.
Eesti ülikoolide koostöös korraldatud konverentsi eesmärk on arutleda doktorikraadi väärtuse üle tööturul, tuues esile erinevaid erialasid esindavate ja eri sektorites töötavate inimeste isiklikke lugusid.
Osaleja saab:
- sügavama arusaama doktorikraadi võimalustest. Konverents avab uue vaatenurga doktorantuuri jooksul omandatud oskuste ja teadmiste väärtusele eri valdkondades akadeemiast ettevõtluseni;
- praktilisi kogemusi ja nõuandeid. Doktorikraadiga spetsialistid ja praegused doktorandid räägivad oma teekonnast ning sellest, kuidas doktorikraad on nende karjäärivõimalusi avardanud.
Konverentsi programm:
- Ettekanded
Saa osa doktorikraadini jõudnud tippspetsialistide õpingukogemustest, mis neid seejuures innustas ja kuidas on õpitut õnnestunud rakendada edasises töös. - Vestlusringid
- Doktorantide vestlusringis kuuled, kuidas praegused doktorandid planeerivad oma karjääri, millised on nende sihid, mida nad näevad proovikivina.
- Doktorikraadi omandanute vestlusringis on Sul võimalik õppida nende kogemusest eri karjääriteekondade vahel valimisel. Kuula nende soovitusi doktoriõppest parima võtmisel.
- Interaktiivne lõunategevus
Lõunapausi ajal saavad kõik osalejad vastata kahele doktorantuuri ja karjäärivalikutega seotud küsimusele. Vastused kuvatakse reaalajas sõnapilvedena suurele ekraanile, soodustamaks arutelusid nii osalejate vahel kui vestlusringides.
Päeva juhib ajakirjanik ja saatejuht Joonas Hellerma, kes hoiab arutelud kaasahaaravad ja inspireerivad.
KONTAKT
Küsimuste korral pöörduge Johanna Polli poole, johanna.poll@ut.ee.
AJAKAVA
10.30 – 11.00 | Kogunemine, hommikukohv |
11.00 – 12.00 | Avasõnad, Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora Ettekanded, Kristina Kallas “Doktorikraad kui mõtteviis” ja Kristiina Rull “Kas ja mis kasu on doktorikraadist?” |
12.00 – 13.15 | Lõuna ja interaktiivne küsitlus |
13.15 – 14.45 | Doktorantide vestlusring „Tee doktorikraadini: võimalused ja väljakutsed” Vestlevad Mari-Anne Härma, Ragnar Kauril, Kati Käpp, Maarja Pajusalu ning Veeda Kala |
14.45 – 15.15 | Paus |
15.15 – 16.45 | Doktorikraadi omandanute vestlusring „Kuidas doktorikraad on mõjutanud karjäärivalikuid ja avardanud professionaalseid võimalusi?“ Vestlevad Kadri Haljas, Petri-Jaan Lahtvee, Martin Liira, Tanel Mahlakõiv ning Maarja Mitt-Pichen |
16.45 – 17.00 | Lõppsõnad |
Üritus toimub eesti keeles sünkroontõlkega inglise keelde.
REGISTREERIMINE
Registreerimine: SIIN! Tähtaeg on 31.01.2025.
ESINEJAD
ETTEKANDED

Kristina Kallas omandas doktorikraadi politoloogias Tartu Ülikoolis 2016. aastal. Tema doktoritöö keskendus identiteedimuutustele ja demokraatlikule vastupidavusele postsovetlikes riikides. Ta on töötanud mitmetel akadeemilistel ja juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktorina aastatel 2015–2019. Alates 2023. aastast töötab ta Eesti haridus- ja teadusministrina, keskendudes haridussüsteemi innovatiivsetele reformidele. Ta on mitmekeelne spetsialist, kes valdab eesti, inglise, vene ja poola keelt. Lisaks akadeemilisele ja poliitilisele karjäärile on ta olulisel kohal avalikes aruteludes, mis käsitlevad multikultuurilisust ja integratsiooni. Ta on erakonna Eesti 200 esimees ja üks asutajatest. Kristina Kallas on Eesti Käsipalliliidu president ning tegelenud ka ise aastaid professionaalsel tasemel käsipalliga.

Kristiina Rull omandas doktorikraadi arstiteaduse erialal Tartu Ülikoolis 2009. aastal. Oma doktoritöös käsitles ta inimese kooriongonadotroppnio hormooni tootmist määravate geenide rollile raseduse katkemise korral. Ta on töötanud üle 20 aasta naistearstina Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus ning alates 2023. aastast on ta naistekliiniku juht. Tartu Ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professorina on tema huvi keskmes rasedusega seotud probleemid, sealhulgas rasedustüsistused diabeet, preeklampsia, raseduse katkemine ja sünnieelne diagnostika. Tema vaba aeg kulub peamiselt perega koos olemisele, sealhulgas reisimisele ja looduses matkamisele. Lisaks naudib ta sportimist, sealhulgas orienteerumist, jooksmist ja suusatamist, ning on osalenud mitmetel maratonidel.
DOKTORANTIDE VESTLUSRING: “Tee doktorikraadini: võimalused ja väljakutsed”

Mari-Anne Härma on alates 2016 aastast Helsingi Ülikooli doktorant, kelle lõputöö keskendub Kallikrein-Kininogen süsteemi geneetilistele muutustele 1. tüübi diabeediga patsientidel. Lisaks doktoriõpingutele töötab Mari-Anne Terviseametis ja aastatel 2020-2022 panustas ta COVID-19 pandeemia lahendamisse Eestis. Vabal ajal veedab ta aega pere ja sõpradega, reisides, kodus raamatu või Netflixi seltsis või joonistades ja kirjutades.

Veeda Kala on 3. aasta doktorant Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kelle uurimistöö keskendub ooperilaulu teksti kuuldavuse parandamisele. Teda huvitavad eriti teemad, mis puudutavad muusikaga seotud psühholoogilisi protsesse ning viisid, kuidas läbi nende on võimalik jõuda innovaatiliste lahendusteni ühiskonna murekohtades. Vabal ajal meeldib talle uisutada, mängida malet, õppida keeli, lugeda raamatuid, mängida klaverit, käia looduses ja tegeleda skautlusega.

Ragnar Kauril on Tallinna Tehnikaülikooli 2. aasta doktorant. Tema uurimistöö keskendub rafineerimistööstuse CO2 jalajälje vähendamisele. Lisaks doktoriõpingutele töötab ta Eesti Energia tütarfirmas Enefit Power, süsiniku püüdmise, utiliseerimise ja ladustamise (CCUS) valdkonnas teadus- ja arendusinsenerina. Vabal ajal meeldib talle tegeleda investeerimise ja majanduse analüüsimisega. Talviti meeldib talle laskesuusatamine ning suviti pallimängud.

Kati Käpp on 3. aasta doktorant Tartu Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub Eesti gümnasistide kirjutamispraktikatele. Lisaks doktoriõpingutele töötab ta gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Kati unistab aktiivselt sellest, et kõik õpilased ja õpetajad mõistaksid kirjutamist kui suhtlemist, sest vaid nii on võimalik luua mõtestatud ja sisukaid tekste, mis viivad olulise sõnumi lugejale selgelt kohale ning mille käigus kirjutaja õpib kirjutatava teema kohta.

Maarja Pajusalu on Tartu Ülikooli 4. aasta doktorant arvutiteaduse instituudis terviseinformaatika uurimisgrupis. Tema uurimistöö keskendub uute meetodite ja tööriistade loomisele terviseandmete ja raviteekondade visualiseerimiseks. Maarja on kolme uudishimuliku ja sportliku lapse ema. Maarja hobideks on tants, maalikunst ning perega looduses ja merel käimine. Regulaarsed autosõidud Pärnu-Tartu teekonnal mööduvad sõpradega telefonikõnesid pidades või kuulates taskuhäälinguid tehnoloogiast ja disainist psühholoogia ja filosoofiani.
DOKTORIKRAADI OMANDANUTE VESTLUSRING:
„Kuidas doktorikraad on mõjutanud karjäärivalikuid ja avardanud professionaalseid võimalusi?“

Kadri Haljas omandas doktorikraadi 2019. aastal Helsingi Ülikooli arstiteaduskonnas, psühholoogia valdkonnas. Praegu töötab ta tervisetehnoloogia ettevõtte Triumf Health asutaja ja tegevjuhina. Dr. Haljas on pühendunud innovaatiliste lahenduste loomisele vaimse tervise valdkonnas, keskendudes lastele läbi Triumfland Saga vaimse tervise juhtimise mängu. Lisaks ettevõtlusele panustab Kadri Haljas aktiivselt vaimse tervise teadlikkuse tõstmisse. Ta on esinenud erinevatel platvormidel, rõhutades vajadust tõenduspõhise vaimse tervise innovatsiooni järele. Tema töö on eriti oluline, kuna pooled vaimse tervise häiretest kujunevad välja enne neljateistkümnendat eluaastat.

Tanel Mahlakõiv omandas doktorikraadi 2014. aastal Freiburgi Ülikoolis immunoloogia ja viroloogia erialal, kus uuris immuunsüsteemi tööd hingamisteede ja seedesüsteemi viirusnakkuste korral. Dr. Mahlakõiv sooritas järeldoktorantuuri Cornelli Ülikooli Meditsiinikoolis New Yorgis, kus tegeles immuunsüsteemi ja närvisüsteemi koostöö ning immunometabolismi uurimisega. Tema uurimistöid on publitseeritud Nature’s, Immunity’s ja teistes maailma tippajakirjades. Akadeemiast suundus Dr. Mahlakõiv USA biomeditsiinisektorisse ning arendas viis aastat rakuteraapiaid vähiraviks. Aasta tagasi suundus Dr. Mahlakõiv tagasi Eestisse ning töötab täna Icosagen Cell Factory Siirdeuuringute direktorina, eesmärgiga viia Eestis arendatud ja toodetud bioloogiline ravim kliinilistesse katsetustesse. Koostöös Eesti suurimate haiglatega arendab Dr. Mahlakõiv verevähi patsientidele CAR-T rakuravimeid. Vabal ajal tegeleb Tanel jooksmise, triatloni ja suusatamisega.

Maarja Mitt-Pichen omandas doktorikraadi 2022. aastal teatrikunsti erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema uurimistöö keskendus näitleja hääle ja kõne omaduste muutumisele kujutluspiltide mõjul. Praegu on ta vabakutseline näitleja, loovettevõtja, avaliku esinemise õpetaja ning hääle- ja kõnetreener. Varasemalt on ta töötanud Vanemuise teatris näitlejana ning hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas. Kõige uuema päriselu rollina lisandus Maarjale hiljuti ema roll.

Petri-Jaan Lahtvee omandas doktorikraadi 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis keemia ja geenitehnoloogia erialal ning jätkas õpinguid järeldoktorantuuris Chalmersi Tehnikaülikoolis Rootsis. Oma uurimistöös keskendus ta pärmide süsteemibioloogiale. Pärast järeldoktorantuuri asus Petri juhtima H2020 ERA Chair projekti Tartu Ülikoolis sünteetilise bioloogia valdkonnas. Täna juhib ta bio-inseneeria ja toidutehnoloogia uurimisrühma Tallinna Tehnikaülikoolis ning on biotehnoloogia ettevõtte ÄIO kaasasutaja.

Martin Liira omandas doktorikraadi 2012. aastal Tartu Ülikoolis. Tema uurimistöö teemaks oli fosfori aktiivfiltratsiooni kaltsiumirikas hüdratiseeritud põlevkivituhk, keskendudes sadestusmehhanismidele ja taaskasutusele. Praegu töötab ta Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadurina ja meregeoloogina Eesti Geoloogiateenistuses. Oma järeldoktorantuuri tegi Dr. Liira Teravmägede ülikoolis, kus uuris merepõhjasetete metaani emissioone. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on Läänemere ja Arktika merepõhjasetete geokeemia.